Lühike Sangaste ajalugu

Kohanimi „Sangaste“ pärineb 1287. aastal rajatud mõisast (Sagnitz kuid ka Sangnic ja Sangenitz), mille algseks asukohaks oli Harimägi. 16. sajandi algul olevat Sangaste olnud Vana-Liivimaal Tartu piiskopi suveresidentsiks. Poola võimu all 16-17. sajandi vahetusel muudeti Sangaste kuningamõisaks ning Rootsi võimu all 17. teisel poolel liideti Sangastega veel 8 ümberkaudset mõisat, nii et Sangaste mõisa aladele jäi ka tänane Valga linn.

1808. aastal ostis Sangaste mõisa õuenõunik Friedrich Georg von Berg (1763-1811), kes 1792. aastal oli abiellunud praegusest Lätist Ergemest pärit paruness Gertrude Agnes Wilhelmine von Ermesega. Kuna neil lapsi ei olnud, adopteeris F.G. von Berg oma venna Gustavi pojad, andes neile parima hariduse, krahvitiitli ja lemmikvennapojale Friedrich Georg Magnusele ka varanduse – 16 mõisat Eestis, Lätis, Soomes ja Poolas).

Rukkikrahv

Enim kuulsust ongi Sangastele toonud Friedrich Georg Magnus von Berg (1845 – 1938), kes 1881. a rajas Sangaste Lossi, mis on tänaseni Sangaste ja kogu Lõuna-Eesti tähtsamaid vaatamisväärsusi ja turismiobjekte. Legendaarse krahv von Bergi elutööks sai „Sangaste“ rukkisordi aretamine, mis on nüüdseks maailma vanim siiani põllumajanduslikult kasvatatav ja aretatav rukkisort maailmas. Krahv von Bergi uuendused ja leiutised ei piirdunud kaugeltki sellega – põhjalikumalt võib lugeda „rukkikrahvi“ saavutustest siin.

Eesti Wabariigi ajal kuulus Sangaste kihelkond algul Tartu maakonna, 1920. aastast aga Valga maakonna alla. Veidi peale “rukkikrahvi” surma (1938) loodi mõisa südamesse Jõgeva Sordikasvanduse Sangaste aretusjaam, millest ENSV ajal sai Sangaste Aretuspunkt. Esimene kolhoos Sangaste vallas moodustati oktoobris 1948. Sangaste külanõukogust sai Sangaste vald aastal 1991; kolhoos lõpetas tegevuse 1994. aastal.

Friedrich Georg Magnus von Berg