Jalutuskäik Sangastes

Sangaste asub viljakate põldude ja lainjate mäekuplitega, kaunite segametsade ja vaiksete järvedega Lõuna-Eestis. Sangaste on alevik Väikese Emajõe ülejooksul, mida esmaskordselt mainiti nime all Toyvel 1272. aastal.

Jalutuskäiku ümber Sangaste alustad Sa Sangaste Rukki Majast, majast, mis kunagi oli loomaarsti maja. Maja restorani ühes osas on veel alles maakivi- ja tellisseinad ning seinal on rõngad, mille külge seoti vanasti hobused. Liikudes edasi Lossiküla poole, veidi Sangaste alevikust väljas, näitab teeviit vasakule “Lauküla 3km”. Suundudes edasi lauküla tee peale, jääb kohe tee äärde paremale poole Sangaste tammepark. Park avati 19.mail 2018, kui kogukond istutas Eesti Vabariigi 100. aastapäeva auks 100 tamme. Mööda teed edasi jõuate Sangaste veski ja Vastsemõisa järve (rahvakeeli Sangaste veskijärv) äärde, mis asub Järvekülas. Veski juures asus mõisa nn tööstusala – jahuveski, viinaköök, õlleköök. Vee jõudu ja energiat kasutati targasti ära. Nüüd on veski juures käivitatud elektritootmine ning kavas ka veskihoone renoveerida ning taasavamine töötava veskimuuseumi ning leivaküpsetuskojana. Edasi liigute mööda Vastsemõise järve ja Väikese-Emajõe kallast. Väike-Emajõgi ei alga uuema vaate kohaselt teps mitte Väikselt Munamäelt, vaid Pühajärvest. Selle esimest otsa kuni Sangasteni on kutsutud ka Pühajõeks. Teel jäävad veel hulganisti põlde ja maastike. Jõudes Sangastesse tagasi jääb Sinu vasakule käele Sangaste Püha Andrease kirikust. Katoliku ajast on Sangaste kiriku kohta teada vaid preestri nimed, mõlemad 14.sajandi lõpust. Sangaste evangeeliumi-luteri usu Püha Andrease kirik on ehitatud maakivist kolmelöövilise ehitisena. Kirik on aegade jooksul palju kannatanud sõdade läbi. 1582. aastal kirik hävitati. 1630.aastal taastati uuesti. Asjatundjate arvamust mööda on ta vaatamata hävingutele ja ümberehitustele säilitanud omaaegse põhiplaani. Taaskordne kiriku mahapõletamine toimus Põhjasõha ajal venelaste poole 1702.a. Selle laastava sõja järel ei suudetud kirikut kohe üles ehitada ning kogudus pidi leppima ajutise puidust “hädakirikuga”. Praegune kirik valmis 1742.a.

Energia rännak

Eestlaste esivanemad uskusid ja austasid loodust ning esivanemate hingi. Hingestatud loodusele: haldjatele, maa-, vee-, metsa-, põlluvaimudele, ilmastiku- ja taevajumalatele. jt ohverdati loomi, toitu, jooki, ehteid, raha, lõnga, kangasribasid. Pühapaikadeks olid pühad metsad – hiied-, pühad puud, allikad ja kivid.

Sangaste lähiajalugu seondub meile ikka ja jälle tuntud rukkiaretaja, krahv Friedrich Georg Magnus von Bergiga (1845–1938), kellel oli kokku 16 mõisat Eestis, Lätis, Soomes ja Poolas. Lehtpuuliikidest on mõisnikult suurimat tähelepanu pälvinud meie kohalik harilik tamm ehk suvitamm (Quercus robur) Oma eluajal jõudis rukkikrahv Sangastesse istutada tammealleesid teede serva ning ridadena põldude veerde. Arvatavalt on Bergi eluajal Sangaste ümbrusse istutatud üle 3000 selle puuliigi esindaja.

Energia rännak viib Sind Sangaste ja Lossiküla vahelisele teele, mille ühes ääres on tammeallee. Tamm on eestlastele olnud läbi aegade püha puu, millega seonduvad mitmed legendid, rituaalid ja uskumused. Tänu tammede pikale elueale kanduvad meie lood ja unistused läbi aegade järeltulevate põlvedeni. Tamm esindab jumalat ning aitab tarkusest ja õnnistusest osa saada. Puu aitab ka energiat tõsta ning oma eesmärke saavutada. Tamm kaitseb kodu mitmesuguste kriiside ja finantskrahhide eest ning kasvatab professionaalset edu, et võiksid edeneda karjääriredelil. Juba ammu pandi tähele, et kes kõnnib läbi tammeallee, sel normaliseerub vererõhk. Märgatud on ka positiivset mõju südamele ja närvisüsteemile. Tamm aitab kroonilise väsimuse korral ning aktiveerib elujõudu. Tammega seostatakse tihti mehelikkust, samuti äikest ja piksejumalat, välku ja tulekahju.

Vapruse rännak

Geograafiliselt rangelt Eestis mägesid ei ole, on ainult künkad, oosid, mõhnad, voored, Suur osa Eestit on madal ja tasane ning eestlased nimetavad iga natukene kõrgemat kohta mäeks. Geograafiliselt rangelt Eestis mägesid ei ole, on ainult künkad, oosid, mõhnad, voored, klindisaared, pangad. Emotsionaalselt maastikke võrreldes ja vaadeldes leiab Eestis mägesid küll, eestlased võivad end ametlikult pidada kõige mägisemaks Baltimaa elanikeks. Eesti kõrgeim mägi, Suur Munamägi on 318 m kõrgune. Sangastest 8 km kaugusele jääb Harimägi (212m) koos vaatetorniga.

Vapruse rännak paneb proovile ka kõige vapramad. Rännak saab alguse Sangaste Rukki Maja juurest ning liigub vaheldumisi mööda asfalt- ja kruusateed raske tõusuga Harimäe poole. Harimägi on 212 meetrit üle merepinna. Rännaku kogupikkus (edasi-tagasi) on 16,2km. Suunaga Harimäe poole on rajaprofiil tõusvas joones (155m) Harimäel on vaatetorn, millelt avaneb vaade Lõuna-Eesti maastikule. Harimäge on kutsutud ka Leenardi ning Leonhardi mäeks. 1816-1819 teostas siin geodeetilisi mõõdistamisi rahvusvahelise tunnustusega astronoom ja geodeet Friedrich Georg Wilhelm Struwe (1793-1864).