On tuntud tÔde, et reisides ei leia muud kui iseend, ning igihaljas motiiv, et kÔik mis tarvis, vÔib oodata siinsamas kodus. Peer Gyntil lÀks selle mÔistmiseks aastaid.

JÀrgnevad nopped aitavad Sind Sangastet tundma Ôppida ning pakuvad seiklusi, sporti ja vabajaveetmise vÔimalusi. Tule, naudi ja avasta Sangastet!

Sangaste loodus:

Eestlased elavad maal, kus on neil aastaaega ja hulk lĂŒhikesi ĂŒlemineku-aastaaegu, pikkade pimedate öödega talv ja pikkade valgete pĂ€evadega suvi. PĂŒhjast ja lÀÀnest ĂŒmbritseb Eestit meri. Maastikud on vaheldusrikkad, maa on hĂ”redalt asustatud ja metsane. Teele vĂ”ib ilmuda pĂ”der vĂ”i metskits, vahel koguni karu. Teeservas jalutavad suured valged-toonekured, kevadel ja sĂŒgisel lendavad ĂŒle Eesti miljonid rĂ€ndlinnud.
Meri, saared, metsad, pĂ”llud, rabad ja sood, vĂ€ikesed linnad, ĂŒksteisest eraldi asuvate taludega kĂŒlad, vanad pĂ”lispuudega aiad, mĂ”isapargid ja mĂ”isahooned, valgeks lubjatud punase tornikiivriga kirikud, kitsad kÀÀnulised teed metsade ja pĂ”ldude vahel – tĂŒĂŒpilised Eesti maastikud.
Suur osa Eestit on madal ja tasane ning eestlased nimetavad iga natukene kĂ”rgemat kohta mĂ€eks. Geograafiliselt rangelt Eestis mĂ€gesid ei ole, on ainult kĂŒnkad, oosid, mĂ”hnad, voored, klindisaared, pangad. Emotsionaalselt maastikke vĂ”rreldes ja vaadeldes leiab Eestis mĂ€gesid kĂŒll, eestlased vĂ”ivad end ametlikult pidada kĂ”ige mĂ€gisemaks Baltimaa elanikeks. Eesti kĂ”rgeim mĂ€gi, Suur MunamĂ€gi on 318 m kĂ”rgune. Sangastest 8 km kaugusele jÀÀb HarimĂ€gi (212m) koos vaatetorniga.

  • Sangastet ĂŒmbritsevad viljapĂ”llud;
  • HarimĂ€e torn;
  • matkarajad.

Söök ja jook:

Eesti söök ja jook ei kuulu maailma kulinaaria klassikasse. MĂ”ned neist kutsuvad vĂ€lismaalistes esile vÔÔristust. Selleks, et Eesti kööki ja eestlaste toitumisharjumusi mĂ”ista, on vaja tunda Eesti kliimat ning ajalugu. Eesti on pĂ”hjamaa, siin ei kasva oliivid ega viinamarjad. Eesti rannikumerest ei saa pĂŒĂŒda austreid. Eestlased on sajandeid olnud talupijad, kes pole söönud mitte seda, mis maitseb, vaid seda, mida on. Toit, mida söödi-joodi eesti taludes kuni 19. sajandi keskpaigani, erineb sellest, mida me praegu “ehtsa eesti toiduna” tunneme. KĂ”ige tĂ€htsamad söögid olid teraviljast: rukkileib, mis kĂŒpsetati hapendatud taignast, odrajahupuder vĂ”i -supp, karaskid ja kama. Joodi taari, kalja, hapupiima, kevadel kasemahla, pĂŒhade puhul Ă”lut ja viina.

Sangaste Rukki Maja rukkirestoran pakub “Sangaste” rukkist, kohalikust ja LĂ”una-Eesti toorainest valmistatud roogasid. Missiooniks on nĂ€idata kĂŒlalistele, kuivĂ”rd mitmekĂŒlgne on Eesti rahvusvili rukis. MenĂŒĂŒs on traditsioonilisi kui ka tĂ€iesti uudseid rukkimaitseid – rukkikarask, kamajook keefiriga, sibulapirukas, rukkipaneeringus liha, kĂ€sitööburger rukkikukliga ja palju muud maitsvat. Rukkirestorani menĂŒĂŒ on leitav siit, joogimenĂŒĂŒ siit.

Mine vaatama:

  • Sangaste loss
  • Sangaste Ringtall

Proovi jÀrele:

  • Sangaste Safari
  • Viburada
  • Liikluslinn

Tekstid: Eesti: maa ja muu, 2015, Piret Toomet.