Rukkileib on läbi sajandite olnud eestlase  toidulauas kõige olulisemal kohal. Eesti Rukki Seltsi ettevõtmisel on rukis kuulutatud Eesti rahvusviljaks ja rukkileib Eesti tähtsaimaks rahvustoiduks.  Samas on rukis erakordselt mitmekülgne  teravili, mille kulinaarne kasutus ei piirdu leivaga. Rukkijahus on kuni 11% valku, 75-77% süsivesikuid ja 1-2 % rasva. Lisaks sisaldab rukkijahu palju organismile väga vajalikke mineraalaineid (kaaliumi, magneesiumi, fosforit, rauda) ja B-grupi vitamiine, mida vajab inimese närvisüsteem ning nahk.

Sangastet võib nimetada mitteametlikuks rukkipealinnaks. 130 aastat tagasi algse aretustöö tulemusena õnnestus  Fr Bergil, kõrgelt haritud ja progressiivsel baltisaksa mõisahärral,  luua uus talirukki sort 'Sangaste', mis on  teadaolevalt vanim käesoleva ajani  tootmises  olev rukkisort. Pika ja jämeda kõrre,  hea terasaagi, talve- ja haiguskindlusega 'Sangaste' rukis leidis tunnustamist mitmetel maailmanäitustel: 1888.a Harkovis hõbemedal, 1889.a Pariisis suur kuldmedal, 1893.a Chicagos esimene auhind.

Sangaste Rukki Maja menüüst leiate tavatoitude kõrval roogasid, milles vähemal või suuremal määral on kasutatud rukist.  

Olete oodatud!

Teised on kirjutanud meist järgmist:
Ajakiri KÖÖK
Eesti Maitsed

Pidulik lõunalaud kaminasaalis	Pilguheit restorani saalidesse	Vetevana kingitus
Keskmine saal	Kaminasaal2	Reinuvaderi unistus peekoni põues
Kohvilaud	Lõunalauas	Praad