• +372 766 9323 / +372 523 7637

MIDA TEHA SANGASTES?

On tuntud tõde, et reisides ei leia muud kui iseend, ning igihaljas motiiv, et kõik mis tarvis, võib oodata siinsamas kodus. Peer Gyntil läks selle mõistmiseks aastaid.

Järgnevad nopped aitavad Sind Sangastet tundma õppida ning pakuvad seiklusi, sporti ja vabajaveetmise võimalusi. Tule, naudi ja avasta Sangastet!

Sangaste loodus:

Eestlased elavad maal, kus on neil aastaaega ja hulk lühikesi ülemineku-aastaaegu, pikkade pimedate öödega talv ja pikkade valgete päevadega suvi. Pühjast ja läänest ümbritseb Eestit meri. Maastikud on vaheldusrikkad, maa on hõredalt asustatud ja metsane. Teele võib ilmuda põder või metskits, vahel koguni karu. Teeservas jalutavad suured valged-toonekured, kevadel ja sügisel lendavad üle Eesti miljonid rändlinnud.
Meri, saared, metsad, põllud, rabad ja sood, väikesed linnad, üksteisest eraldi asuvate taludega külad, vanad põlispuudega aiad, mõisapargid ja mõisahooned, valgeks lubjatud punase tornikiivriga kirikud, kitsad käänulised teed metsade ja põldude vahel – tüüpilised Eesti maastikud.
Suur osa Eestit on madal ja tasane ning eestlased nimetavad iga natukene kõrgemat kohta mäeks. Geograafiliselt rangelt Eestis mägesid ei ole, on ainult künkad, oosid, mõhnad, voored, klindisaared, pangad. Emotsionaalselt maastikke võrreldes ja vaadeldes leiab Eestis mägesid küll, eestlased võivad end ametlikult pidada kõige mägisemaks Baltimaa elanikeks. Eesti kõrgeim mägi, Suur Munamägi on 318 m kõrgune. Sangastest 8 km kaugusele jääb Harimägi (212m) koos vaatetorniga.

  • Sangastet ümbritsevad viljapõllud;
  • Harimäe torn;
  • matkarajad.

Söök ja jook:

Eesti söök ja jook ei kuulu maailma kulinaaria klassikasse. Mõned neist kutsuvad välismaalistes esile võõristust. Selleks, et Eesti kööki ja eestlaste toitumisharjumusi mõista, on vaja tunda Eesti kliimat ning ajalugu. Eesti on põhjamaa, siin ei kasva oliivid ega viinamarjad. Eesti rannikumerest ei saa püüda austreid. Eestlased on sajandeid olnud talupijad, kes pole söönud mitte seda, mis maitseb, vaid seda, mida on. Toit, mida söödi-joodi eesti taludes kuni 19. sajandi keskpaigani, erineb sellest, mida me praegu “ehtsa eesti toiduna” tunneme. Kõige tähtsamad söögid olid teraviljast: rukkileib, mis küpsetati hapendatud taignast, odrajahupuder või -supp, karaskid ja kama. Joodi taari, kalja, hapupiima, kevadel kasemahla, pühade puhul õlut ja viina.

Sangaste Rukki Maja rukkirestoran pakub “Sangaste” rukkist, kohalikust ja Lõuna-Eesti toorainest valmistatud roogasid. Missiooniks on näidata külalistele, kuivõrd mitmekülgne on Eesti rahvusvili rukis. Menüüs on traditsioonilisi kui ka täiesti uudseid rukkimaitseid – rukkikarask, kamajook keefiriga, sibulapirukas, rukkipaneeringus liha, käsitööburger rukkikukliga ja palju muud maitsvat. Rukkirestorani menüü on leitav siit, joogimenüü siit.

Mine vaatama:

  • Sangaste loss
  • Sangaste Ringtall

Proovi järele:

  • Sangaste Safari
  • Viburada
  • Liikluslinn

Tekstid: Eesti: maa ja muu, 2015, Piret Toomet.